Meie eelkool toetab perekonda alushariduse omandamisel, mis sisaldab muuhulgas ka valmisolekut kooli minekuks.
Eelkoolis “käivad” ka lapsevanemad, mitte ainult lapsed. Igal nädalal saavad meie emad, soovi korral ka isad, vanaemad jne kirja, kus anname ülevaate – mida koolis õppisime, miks õppisime ja mida saaks vajadusel ka kodus õppida. Kuivõrd me lastele koolis hindeid ei pane, siis selle vajaduse kodus õppida määratleb lapsevanem ise. Meie anname mõõdu, oma last mõõdab iga lapsevanem ise. Oleme seisukohal, et lapse arengu keskpunktiks on vanemlik hool ja tähelepanu. Ja kodus. Mitte lapse ülekoormamine paljude huviringide ja väliste tegevustega. Pigem takistab see lapse arengut ja tekitab pealiskaudsust ning hoolimatust, kui laps käib korraga paljudes eelkoolides ja huviringides. Lisaks veel lasteaed.
Iganädalased kirjad sisaldavad alati ka suunavaid küsimusi, kuidas lapsevanem ise mõtestab oma vanemlust. Ja positiivset eeskuju. Ja miks mitte ka kasvamist koos lapsega.
Igal ajal võib lapsevanem pöörduda kas otse või kirja teel meie õpetajate poole, et saada tagasisidet lapse kohta konkreetselt. Kõige tähtsam on lapse arenguvestlus, mida hakkame läbi viima alates jaanuarist kuni maikuu lõpuni.
Me ootame lapsevanematelt mitte üldisi, vaid väga konkreetseid küsimusi. Selleks tuleb ise oma lapsi jälgida, huvi tunda ja märgata. Rõõmustada väiksete muutuste üle, rõõmustada ja jagada seda rõõmu kõigepealt lapsega, siis meiega. See on väetis lapse kasvamisele. Huvi, märkamine ja rõõm. Ning selle rõõmu jagamine.
18.mai 2025 KAS HARIDUS ON PÜHA?
OLEME TÄNULIKUD lastevanematele, kes lihtsalt ei too lapsi kooli, ei “anna neid ära”, vaid võtavad ka ise tõsiselt kooli ja õppimist:
jälgivad, märkavad, toetavad, kordavad vajadusel. Kasvavad ja õpivad koos lapsega.
Eestlane on võrreldes teiste rahvustega võrreldes alati suhtunud haridusse tõsiselt. Nii on vähemalt öelnud Marju Lepajõe, kuulake tema ööülikooli “Kas haridus on püha?” (spotifys või ylikool.ee). Väga hea loeng, soovitan.
On seaduspärasus, et kuidas täiskasvanud suhtuvad kooli ja õppimisse, nii peegeldavad seda suhtumist ja hoiakut ka lapsed oma töödes ja tegemistes.
Kõige parem indikaator selleks on lapse mapp ja vihik. Kui lapsel on “koolikott” ja vihik ilus ja korras, siis selles on 15 % õpetaja tööd, 35 % lapse tööd ja 50% lapsevanema suhtumist, hoiakut kooli suhtes, millest laps motiveerub, mõõtu võtab. Õhust võtab.
Ette peab elama lastele. Eeskujuks olema. Ainult nii mõjume tema arengule positiivselt.
Nii meie – õpetajad, kui teie – lapsevanemad.
Soovitus: lähemalt olen sellest kõigest kirjutanud siin https://enesejuhtimine.ee/Harjutused